Miks täiendav keeleõpe on vajalik?
Täiendava keeleõppe vajalikkus Haapsalu Kutsehariduskeskuses on selgunud õppetöö tegevuste arendamise käigus nii kodumaiste kui ka välispraktika ettevõtete tagasiside lähtuvalt, samuti toetab seda iga-aastane õpilaste rahuloluküsitlus ning õpilaste ainealane tagasiside. Projekt on suunatud kahele sihtgrupile ning pakub lahendust probleemidele, mille edukaks lahendamiseks koolil ei jätku vahendeid.
Esimene sihtgrupp vajab tuge eesti keele õppes. Täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õpilastele viime läbi õpilastele, kes õpivad eesti õppekeelega õpperühmades kutsekeskharidusõppes, kuid kelle eesti keele oskus ei ole piisav erialaõpingutes edasijõudmiseks. Seetõttu vajavad õpilased õppetöös toimetulemiseks täiendavat eesti keele õpet ja tuge (kas erialase sõnavara mõistmiseks, üldõpingutes hakkamasaamiseks, nii oma õppegrupis kui kogu kooli- ja ühiskondlikus elus paremaks sotsialiseerumiseks, samuti oma erialal tööalaseks suhtlemiseks eesti keeles). Oleme sellisel kujul Haapsalu Kutsehariduskeskuses täiendavat eesti keele õpet täiendavate keeleõppe tundidena grupiõppena läbi viinud mitmeid aastaid vajaduspõhiselt, kuid tegevus on piirdunud ainult grupitundidena ühel korral nädalas. Laiemate võimalustega ühiskondliku ning kultuurieluga seotud ja rühmakaaslastega eesti keeles suhtlemist toetavad tegevused võimaldavad antud sihtgrupil elulähedaselt ja loomulikult pingevabas õhkkonnas eesti keele oskuses edeneda.
Teine osa tegevusi on suunatud erialase võõrkeele arendamisele. Osadel erialadel on kutsealase võõrkeele oskus erialast tulenevalt ülimalt oluline, kuid õppekava raames läbiviidava õppe maht on napp ega taga võõrkeeleoskuse kujunemist. Õppijatel on vähe võimalusi reaalsete suhtlussituatsioonide kogemiseks võõrkeeles (nagu näitseks kutsealase soome keele õppes loodusturismi korralduse erialal). Samas on antud erialal töötades soome keele oskus väga vajalik, kuna enamus välisturiste tulevad Soomest ning eeldavad soomekeelset teenindust ja asjaajamist antud sektoris. Vajadust toetab praktikaettevõtetest saadud tagasiside. Arendamist vajavad ka majutusteeninduse ja bürootöö eriala õppijate erialane vene keel ja inglise keel, kus erialal töötamiseks on vaja klientide teenindamisel ladusalt suhelda antud võõrkeeltes. Koolil on välissuhteid reguleeriv harta, mis võimaldab õppijatel osalda välisprojektides. Probleem on selles, et õppija ei tunne end võõrkeeles suheldes kindlalt ning ei kasuta aktiivselt täiendavat praktikavõimalust välismaal, sest puudub enesekindlus. Kardetakse võõrkeelset keskkonda ning on ebakindlus erialase praktika osas välisriigis. Käesoleva projekti erialase võõrkeele tegevustega soovime suurendada teenindusvaldkonna õppijate valmisolekut erialasel tööl klientide ladusamaks teenindamiseks võõrkeeles ning kasvatada õpilaste valmisolekut ettevõttepraktika sooritamiseks võõrkeelses keskkonnas. Projekti täiendava võõrkeeleõppe tegevused toetavad loodusturismi korralduse, bürootöö ja majutusteeninduse õppekavas olevaid kutsealase võõrkeele õpinguid praktiliste ning aktiivsete tegevuste ning nende raames püstitaud ülesannete kaudu. Väga oluline osa on nendes võõrkeelealastes tegevustes autentsel keelekeskkonnal ja situatsioonidel.
Täiendava erialase võõrkeele tegevuste vajaduse tingib tööturu ootus kvalifitseeritud spetsialistide järele, kes on kutseõpingute käigus omandanud erialasel tööl nõutavad oskused. Sellest tingituna tuleb kutsekoolil omakorda viia õpet läbi võimalikult elulähedaselt ja praktiliselt. Koolikeskkonnas läbiviidav võõrkeeleõpe tagab suurel määral erialase sõnavara omandamise ning toetab suhtlemise harjutamist võõrkeelsete rollimängudena, kuid ei suuda toetada võõrkeelse suhtlusoskuse omandamist autentsetes erialastes situatsioonides ja keelekeskkonnas, samuti ei võimalda kooliõpingute käigus omandatu kujundada vilumust võõrkeeles suhtlemisel. Seetõttu on õppijad tihti eriala kutseeksamil kogenematud klientide võõrkeelsel teenindamisel. Sellest tulenevalt on vajadus toetada ladusa erialase võõrkeeleoskuse harjutamist autentses keekekeskkonnas ja –situatsioonides, et õppija oleks võimeline vabalt ja sujuvalt klienti teenindama antud võõrkeeles suhtlussituatsioonist lähtuvalt.
