Inglise keele laager II

Hakkan taas korraldama inglise keele laagrit PRÕM keeleõppeprojekti raames. Sel korral osalevad õpilased rühmadest M-17 ja M-18. Laager saab toimuma 10.12-12.12.18.

Õpilastele on juba korraldatud 26.09 Euroopa keeltepäeva üritus, millest ilmus ka artikkel HKHK kodulehel http://www.hkhk.edu.ee/

Sel aastal jätkame ka antud blogi täiendamist vähemalt inglise keele osas.

HKHK kodulehel ilminud artikkel

HKHKs tähistati Euroopa keeltepäeva ja spordinädalat

Euroopa spordinädala raames toimus HKHK-s 26. septembril  Euroopa keeltepäev. Nende kahe sündmuse tähistamiseks toimus meie koolis Euroopa Keeltepäeva orienteerumismäng, kus osalesid ka Utrechti kutsekooli õpetajad Hollandist.

Õpperühmad kogunesid 3. tunni alguseks kooli ette, kus nad said juhendi, mille järgi orienteerumine toimuma hakkas.  Rühmadel tuli liikuda saadud juhendi alusel läbi 5 keelepunkti, kus tuli sooritada ülesanne. Igas punktis tuli lisaks teha oma rühmast ka foto ja laadida see õpetaja Airi Aaviku poolt loodud ning õpilastega jagatud kausta. Punkti läbimist tõendas lisaks fotole ka punktist saadud märge. Raja läbimine võttis aega umbes 60 min.

Kõik rühmad, kes läbisid kõik 5 keelepunkti, osalesid pärast mängu keeltepäeva meenetega auhinnaloosis. Meened saadi meie ürituse registreerimise tulemusena Euroopa keeltepäeva ametlikult kodulehelt. Keeleülesanded koostasid õpetajad Liis, Aili, Maksim, Ülle ja Merle. Üritust aitasid korraldada M-16 õpperühma noored.

27.septembril toimus jalgpalliturniir poistele, mille viis läbi õpetaja Mehis, ning aeroobne trenn tüdrukutele treener Katrini juhendamisel FitClubist. Jalgpalliturniiri võitsid IT ja tislerite ühendmeeskond, teise koha saavutasid V16 õpperühm ja kolmanda koha kokkade ühendmeeskond.

Täname kõiki osalejaid!
Liis Rüü, üldharidusainete juhtõpetaja

PRÕM keeleõppeprojekti tegevused 2018 august-detsember

Ka sel õppeaastal toimuvad lisa keeleõppe tegevused HKHKs PRÕM keeleõppeprojektist lähtuvalt. Tegevused jäävad sel korral õppeaasta I poolde ja on mõeldud muukeelsetele õpilastele eesti keele õppeks ning majutusteeninduse õpilaste erialase inglise keele täiendavaks õppeks.

Keeleõppeprojekt lõppes seminariga (artikkel HKHK kodulehelt)

4.aprillil toimus Haapsalu Kutsehariduskeskuse 2017/2018. õppeaasta täiendava keeleõppe projekti lõpuseminar. Õpilased esitlesid seminaril kogu õppeaasta vältel läbi viidud tegevusi nii täiendava eesti keele õppes kui ka erialases võõrkeeleõppes majutusteeninduse, bürootöö ja loodusturismi korralduse erialal.

Projekti täiendava eesti keele õppe tegevused olid suunatud eesti keelest erineva emakeelega õpilaste toetamiseks, kelle eesti keele oskuse tase ei ole piisav erialaõpingutes toimetulemiseks. Kogu õppeaasta vältel osalesid õpilased täiendava eesti keele tundides, harjutasid koos tugiõpilastegaeesti suhtluskeele vilumust nii seikluspargis kui ka kultuuri- ja ühiskonnaelus Energia Avastuskeskuses kui ka eesti kööki tutvustavates toitlustuskohtades.

Täiendava erialase võõrkeeleõppe tegevuste eesmärgiks oli toetada teeninduserialade õpilaste võõrkeelse suhtlusoskuse omandamist ehedates erialastes situatsioonides ja keelekeskkonnas, samuti kujundada kooliõpingute käigus omandatu vilumust võõrkeeles suhtlemisel. Õpilased käisid Helsingis loodusmuuseumis giidiga Soome loodusega tutvumas ja Soome turismimessil, toimusid venekeelsed meeskonnatöömängud, inglise keele laager, ühised õppetöötegevused Ida-Virumaa Kutseõppekeskuses koos hotellitööga tutvumisega Toila spaahotellis, võõrkeelse kontserti ja võõrkeelse giidiga Ajaloo- ja Filmimuuseumi külastused.

Projekti tegevustest valmis blogi. Projekti käigus valmib veel 2 e-õppe kursusterialase eesti keele õppe toetamiseks.

Täiendava keeleõppe tegevusi koordineeris inglise keele õpetaja Liis Rüü.Keeleõppe projekti rahastas SA Innove Euroopa Liidu Sotsiaalfondist PRÕM projekti alameetme „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“ elluviimiseks.

Keeleõppeprojekti lõpuseminari fotod HKHK Facebooki galeriis.

Ülle Ojamäe
Täiendava keeleõppe projekti koostaja

KAVA

      PRÕM 8.8 võõrkeeleõppe lõpuseminar

  4.04.2018

   HKHK aula

Kava

1.   Kogunemine, kohvilauast suupisted kell 14.00-14.15.

2.   Avakõne projekti koostaja poolt (Ü. Ojamäe).

3.   Sõnavõtt projekti koordinaatori poolt, projekti blogi tutvustus (L. Rüü).

4.   Projektis osalenute sõnavõtud:

●     soome keel: LT-16 Soome turismimess (video A. Hansen);

●     vene keel: M-17/BT-17 The Game Club (K. Kuzmina, K. Maipuu);

●     inglise keel: M-16/BT-16 Inglise keele laager (K. Krüüts, D.-L. Raja, K. Ülejõe);

●     eesti keel: õppekäigust Tallinnasse (A. Leonova).

4.  Külalisesineja Jill Fedenburg (USA).

5.  Lõppsõna, ühine tordisöömine (L. Rüü).

KUTSE

Artikkel HKHK kodulehelt

Padise mõisas toimus inglise keele laager

03.12.17 – 05.12.17 toimus bürootöö BT-16 ja majutusteeninduse M-16 kursustele keelelaager Padise mõisas. 
Pühapäeval 03.12 käisime erinevate kursustega meie koolist „Su nägu kõlab tuttavalt“ finaalshow’l. Enne Tallinnasse sõitmist bussiga pakkus Padise mõis meile maitsvat õhtusööki. Finaal iseenesest oli väga meelelahutuslik ja võimas. Nägime palju armastatud artiste, kellele saime kaasa elada. Saku Suurhallis veetsime umbes neli tundi, pärast seda viis tellitud buss meid tagasi Padise mõisa, meie ööbimispaika.
Esmaspäeva hommikul kell 8.30 ootas meid külluslik hommikusöök mõisa esimesel korrusel. Kell 10-11.30 veetsime aega VAT Teatri foorumteatri näitlejatega, kellega koos tegime inglise keeles erinevaid etüüde, mis aitavad bürootöötajatel igapäevaelus hakkama saada ja erinevate olukordadega toime tulla. See töötuba oli väga praktiline ja arendav, kuid samas ka väga lõbus ja naerurohke.
Kell 11.45-13.15 toimus järgmine töötuba, kus tegelesime inglise keeles improteatriga. Tegime seal erinevaid harjutusi ja mänge, mis oli väga hariv, eriti inglise keele praktiseerimiseks. Kui töötoad olid läbi saanud, oli lõunasöök. Peale seda viis meid giid Padise kloostrisse, kus ta tegi mõlemale kursusele ingliskeelse ekskursiooni. Ta rääkis kloostri ajaloost ja tõi välja huvitavaid fakte.
Kell 16.00-17.30 rääkis meile inglise keeles teeninduse erinevustest USAs ja Eestis Thomas Kalinic (Pärnu Koidula-kooli õpetaja). See küll puudutas rohkem majutusteenindust, aga ega need teadmised bürootöötajal mööda külgi maha jookse. Teda oli kerge kuulata, kuna ta oli New Yorgis üles kasvanud ja tema inglise keel oli väga arusaadav.
Kell 18.00-19.00 oli õhtusöök ning peale seda jätkus Thomas Kalinici loeng ning kell 20.30-23.00 oli ingliskeelsete filmide õhtu.
Teisipäeva hommikul kell 8.30-9.15 oli taas rikkalik hommikusöök ning peale seda tuli meiega rääkima Padise mõisa omanik Karl von Ramm, kes on ameeriklane, kuid valdas hästi eesti keelt. Loengu ja situatsiooniülesanded viis ta läbi siiski inglise keeles. Väga huvitav oli mõisaekskursioon.
Inglise keele laager oli hariv ja tore.
Laura Luhtsalu
Marlen Sõlg
BT-16

Artikkel HKHK kodulehel (Ülle Ojamäe)

Täiendava keeleõppe projekt kaasab HKHK õpilased põnevatesse tegemistesse

2017/2018.õppeaastal viib Haapsalu Kutsehariduskeskus ellu projektina täiendava keeleõppe tegevusi nii eesti keeles kui ka erialases võõrkeeleõppes.
Projekti täiendavat eesti keele õppe tegevused on suunatud eesti keelest erineva emakeelega õpilastele, kelle eesti keele oskuse tase ei ole piisav erialaõpingutes toimetulemiseks. Kogu õppeaasta vältel osalevad õpilased täiendava eesti keele grupitundides, samuti leiavad aset õppija vajadustest lähtuvad individuaalsed juhendatud tunnid kas erialaste õppematerjalidega, praktikaaruande koostamisena vms. Õpilastel on projektiperioodi vältel tugiõpilased, kellega koos toimuvad ühised keeleoskust ja sotsiaalset suhtlemist arendavad tegevused: ühine ronimine Roosta seikluspargis, õppekäik Tallinna Energia avastuskeskusesse, ühine bowlinguturniir ning lõunasöögid. 2 korral õppeaastas vestlevad õpilased koolid õppenõustajaga ning analüüsivad oma täiendava eesti keele õppe oskust ning selgitavad välja edasise vajaduse.
Täiendava erialase võõrkeeleõppe tegevuste eesmärgiks on toetada teeninduserialade õpilaste võõrkeelse suhtlusoskuse omandamist autentsetes erialastes situatsioonides ja keelekeskkonnas, samuti kujundada kooliõpingute käigus omandatu vilumust võõrkeeles suhtlemisel.
Täiendava võõrkeele õpet rakendab kool projekti tegevustena bürootöö, majutusteeninduse ja loodusturismi korralduse eriala õpilastele teenindusalase võõrkeeleoskuse arendamiseks elulähedastes tegevustes. Vene keele oskuste tugevdamiseks toimuvad õppekäigud nii Ida-Viru Kutsehariduskeskusesse, kus toimuvad ühised õppetegevused, Ida-Virumaa spaahotelli koos töövarjuks olemise, kultuurialased külastused nii Narva Hermanni kindlusesse kui ka Sinimägedesse. Inglise keele tegevustena leiavad aset 4-päevane inglise keele laager koos kontserdikülastusega, koostöötegevused Euroopa Kooliga ning Ühendkuningriigi saatkonna külastus. Erialase soome keele arendamiseks külastavad loodusturismi korralduse eriala õppijad Soome turismimessi Matka 2018 ning uurivad soomekeelses keskkonnas loodusmuuseumi saladusi.
Täiendava keeleõppe projekti raames valmib ka 2 e-õppe kursust.
Täiendava keeleõppe tegevusi kajastavad õpilased blogis ning kevadiseks lõpuseminariks valmistavad õpilased ettekanded õppekäikudel kogetust. Lõpuseminarist valmib ka video.
Projekti tegevusi tutvustab ka meie blogi – kliki SIIA ja loe lähemalt.
Keeleõppe projekti rahastab SA Innove Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

 Seiklusõpe Roostal 27.09.2017

Fotod: Liina Krips

Roosta seikluspark

      27.09.17 külastasime seiklusparki Roostal. Saabudeks toimus lühike koolitus, kus  räägiti            ohutusnõuetest. Seejärel jagati meile varustus ja seiklus võis alata. Veetsime seikluspargis mitu tundi.
Nii mõnigi meist sai oma hirmudest üle. Palju aitas kaasa kaaslaste toetus ja julgustamine. Kindlasti oli see hea võimalus praktiseerida eesti keele oskust. Peale pingelist treningut läksime Roosta puhkekülla, kus meid oostas maitsev lõuna.
 Täname kõiki osalejaid!

Miks täiendav keeleõpe on vajalik?

Miks täiendav keeleõpe on vajalik?

Täiendava keeleõppe vajalikkus Haapsalu Kutsehariduskeskuses on selgunud õppetöö tegevuste arendamise käigus nii kodumaiste kui ka välispraktika ettevõtete tagasiside lähtuvalt, samuti toetab seda iga-aastane õpilaste rahuloluküsitlus ning õpilaste ainealane tagasiside. Projekt on suunatud kahele sihtgrupile ning pakub lahendust probleemidele, mille edukaks lahendamiseks koolil ei jätku vahendeid.

Esimene sihtgrupp vajab tuge  eesti keele õppes. Täiendavat eesti keele õpet eesti keelest erineva emakeelega õpilastele viime läbi õpilastele, kes õpivad eesti õppekeelega õpperühmades kutsekeskharidusõppes, kuid kelle eesti keele oskus ei ole piisav erialaõpingutes edasijõudmiseks. Seetõttu vajavad õpilased õppetöös toimetulemiseks täiendavat eesti keele õpet ja tuge (kas erialase sõnavara mõistmiseks, üldõpingutes hakkamasaamiseks, nii oma õppegrupis kui kogu kooli- ja ühiskondlikus elus paremaks sotsialiseerumiseks, samuti oma erialal tööalaseks suhtlemiseks eesti keeles). Oleme sellisel kujul Haapsalu Kutsehariduskeskuses täiendavat eesti keele õpet täiendavate keeleõppe tundidena grupiõppena läbi viinud mitmeid aastaid vajaduspõhiselt, kuid tegevus on piirdunud ainult grupitundidena ühel korral nädalas. Laiemate võimalustega ühiskondliku ning kultuurieluga seotud ja rühmakaaslastega eesti keeles suhtlemist toetavad tegevused võimaldavad antud sihtgrupil elulähedaselt ja loomulikult pingevabas õhkkonnas eesti keele oskuses edeneda.

Teine osa tegevusi on suunatud erialase võõrkeele arendamisele. Osadel erialadel on kutsealase võõrkeele oskus erialast tulenevalt ülimalt oluline, kuid õppekava raames läbiviidava õppe maht on napp ega taga võõrkeeleoskuse kujunemist. Õppijatel on vähe  võimalusi reaalsete suhtlussituatsioonide kogemiseks võõrkeeles (nagu näitseks kutsealase soome keele õppes loodusturismi korralduse erialal). Samas on antud erialal töötades soome keele oskus väga vajalik, kuna enamus välisturiste tulevad Soomest ning eeldavad soomekeelset teenindust ja asjaajamist antud sektoris. Vajadust toetab praktikaettevõtetest saadud tagasiside. Arendamist vajavad ka majutusteeninduse ja bürootöö eriala õppijate erialane vene keel ja inglise keel, kus erialal töötamiseks on vaja klientide teenindamisel ladusalt suhelda antud võõrkeeltes. Koolil on välissuhteid reguleeriv harta, mis võimaldab õppijatel osalda välisprojektides. Probleem on selles, et õppija ei tunne end võõrkeeles suheldes kindlalt ning ei kasuta aktiivselt täiendavat praktikavõimalust välismaal, sest puudub enesekindlus. Kardetakse võõrkeelset keskkonda ning on ebakindlus erialase praktika osas välisriigis. Käesoleva projekti erialase võõrkeele tegevustega soovime suurendada teenindusvaldkonna õppijate valmisolekut erialasel tööl klientide ladusamaks teenindamiseks võõrkeeles ning kasvatada õpilaste valmisolekut ettevõttepraktika sooritamiseks võõrkeelses keskkonnas. Projekti täiendava võõrkeeleõppe tegevused toetavad loodusturismi korralduse, bürootöö ja majutusteeninduse õppekavas olevaid kutsealase võõrkeele õpinguid praktiliste ning aktiivsete tegevuste ning nende raames püstitaud ülesannete kaudu. Väga oluline osa on nendes võõrkeelealastes tegevustes autentsel keelekeskkonnal ja situatsioonidel.

Täiendava erialase võõrkeele tegevuste vajaduse tingib tööturu ootus kvalifitseeritud spetsialistide järele, kes on kutseõpingute käigus omandanud erialasel tööl nõutavad oskused. Sellest tingituna tuleb kutsekoolil omakorda viia õpet läbi võimalikult elulähedaselt ja praktiliselt. Koolikeskkonnas läbiviidav võõrkeeleõpe tagab suurel määral erialase sõnavara omandamise ning toetab suhtlemise harjutamist võõrkeelsete rollimängudena, kuid ei suuda toetada võõrkeelse suhtlusoskuse omandamist autentsetes erialastes situatsioonides ja keelekeskkonnas, samuti ei võimalda  kooliõpingute käigus omandatu kujundada vilumust võõrkeeles suhtlemisel. Seetõttu on õppijad tihti eriala kutseeksamil kogenematud klientide võõrkeelsel teenindamisel. Sellest tulenevalt on vajadus toetada ladusa erialase võõrkeeleoskuse harjutamist autentses keekekeskkonnas ja –situatsioonides, et õppija oleks võimeline vabalt ja sujuvalt klienti teenindama antud võõrkeeles suhtlussituatsioonist lähtuvalt.